Mida me mõtleme akadeemilise kirjaoskuse all?

Akadeemilise kirjaoskuse definitsiooni on väga raske leida. Veel vähem on defineeritud seda, mis on akadeemiline kirjutamine teises või võõrkeeles. Lisaks segunevad mõisted akadeemiline kirjutamine, teaduslik kirjutamine ja akadeemiline kirjaoskus. Ühtne mõiste vajab seega veel formuleerimist. Akadeemilise kirjutamise oskust teises ja/või võõrkeeles eesti keele kontekstis ei ole süvitsi uuritud.

Sellise kirjaoskuse aluseks on akadeemilise uurimisvaldkonna tulemused, mida esitatakse lihtsustatud ja didaktiliselt otstarbekohasel kujul.

Akadeemiline kirjaoskus tähendab eesti  või mõne muu keele kirjakeele valdamist keele nelja osaoskuse (lugemise, kirjutamise, kõnelemise ja kuulamise) valdkonnas.

Akadeemilise kirjaoskusega  lõimitakse nii õppesisu kui ka õppetegevusi õppekava eri ainetest.

Akadeemilisel kirjaoskusel nagu ka õpetamise ja õppimise fenomenil ei ole iseseisvat elu, see on pigem mõtlemise , arutlemise ja tekstide kirjapaneku viis, mis on seotud konkreetsete teemade valdkonnaga

Sellesse kuulub ka süstemaatiline sõnavaraarendus (akadeemilisele ja haritud stiilile omaste võõrsõnade, lendväljendite, ilukirjanduskeele kõrgstiilse sõnavara ning käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine).

Käsitletavate tekstide raskusaste kasvaks vastavalt lugemisoskuse arenemisele klassist klassi. Lugemispädevuse tähtis komponent on oskus leida vajalikke tekste niihästi trükitud kui ka elektroonilistest allikatest ning nendest tekstidest vajalikku teavet.

Akadeemilise lugemisoskuse arendamise laiem eesmärk on kriitilise teabekasutaja kujundamine.

Oluline on oskus kirjutada teksti alustekstide põhjal, samuti oskus siduda oma tekstiga teistest tekstidest saadud teavet, viidata, tsiteerida ja refereerida.

Akadeemilise kirjaoskuse juurde käib ka oskus vormistada kirjalikke töid heade akadeemiliste tavade kohaselt.

Nüüdisaegses teadmistepõhises ühiskonnas on aga võimatu tõmmata jäika piiri üksikdistsipliinide vahele, pigem on tendents uute, interdistsiplinaarsete valdkondade kujunemise suunas. Akadeemiline kirjaoskus on üks nendest.

Akadeemilise kirjaoskuse aluste õpetamisega taotletakse, et õpilane:

1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi ning vastutada ülesande elluviimise eest;

2) oskab planeerida ja korraldada väiksemaid uuringuid;

3) oskab planeerida uurimistöö koostamist;

4) arendab loovust ja süsteemset mõtlemist;

5) kasutab erinevaid teabeallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot;

6) saab esialgse kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimise võimalustest;

7) vormistab arvutil teaduslikkuse nõudeid järgivat uurimistööd;

8) esitab, hindab ja põhjendab uurimistöö tulemusi.

 Võõrkeelsetest allikatest leitu :

Academic Literacy refers to the critical thinking, reading, writing, speaking, and listening skills learned within the academic society. Academic literacy allows an individual to effectively establish communication within all areas of his academic environment. To become academically literate, a person has to familiarize himself with the levels of communication that exist.

Academic literacy is a vast topic; there fore in order to define and understand the topic it must be broken into segments. Academic literacy has an array of sectors that must first be met to achieve academic literacy. In order to become academically one has to become familiar with academic discourse.